Sassi-Jaani talu

19. sajandi algusest

Talu pärineb 19. sajandi algusest Kullamaa kihelkonnast. Hooned toodi muuseumisse  1959-1960 ning avati  külastajale 1964. Rehemaja ja ait hävisid tules 1984. Rekonstrueeritud talu avati taas 1993.

Sassi-Jaani on muuseumi sissejuhatavaks õppetaluks. Eluhoones asuv püsinäitus tutvustab eestlaste taluarhitektuuri ja meie ainulaadset elamut - rehemaja. Rehealuses võib näha erinevaid katusenäidiseid, palkehituste ristnurki, rehemaja maketti. Aitades tutvustatakse talurahva põhilist tarbevara toidunõudest käsitöövahenditeni, vankrikuuris põlluharimisriistu, laudas aga karjakasvatust. Näidispõllul kasvavad ajaloolised põllu- ja aiakultuurid.

Loe edasi
1 – rehemaja; 2 – ait; 3 – laut; 4 – suveköök

Kas teadsid?

  • Rahvasuu räägib, et Sassi-Jaani talu rajaja Suur-Jüri oli rehealuse väravapiitade alused veskikivid omaenese seljas kohale toonud. Selleks murdis ta noore kase, pistis selle läbi kivisilmade ja oma poegi teise otsa vastukaaluks rippuma pannes hiivas kandami kaelkookudena õlgadele.
  • Arhiivandmete põhjal oli talu esimeseks peremeheks Mart ning talu nimetati esialgu tema järgi Sassi-Mardi taluks.
  • 1803 vakuraamatu järgi oli talul 2 hobust, 2 härga, 2 lehma, 3 mullikat ja 1 varss.
  • Sassi-Mardi talu oli 3-päeva talu, mis pidi tegema mõisale aastas 300 teopäeva, neist pooled rakmepäevad ja pooled jalapäevad. Lisaks pidi talu andma kohtumaksuks vilja ja heinu; vakujaoseks lamba, kana, mune, õlgi, humalaid jm; magasivilja; postimoona kaertes ja heintes ning tasuma pearaha 480 kopikat.