Lääne-Eesti

Läänemaa rannik on madal, paljude lahtede, saarte ja laidudega. Maapind kerkib pikkamööda sisemaa suunas. Siinset kanti pole õnnistatud viljaka pinnasega – paepealne muld on õhuke, laialdased alad on puisniitude ja kadakaväljade all.

19.-20. sajandi vahetusel jäi Lääne-Eesti, eriti Läänemaa majanduslik areng maha Kesk- ja Lõuna-Eesti maakondadest - hiljem mindi üle raharendile ja talude päriseksostmine edenes visalt. Elujärje kehvus avaldus ka talurahva ehitistes ja olmes. Veel 20. sajandi alguseski leidus Läänemaal ridamisi korstnata elamuid.

Eesti Vabaõhumuuseumis saab tutvuda pärisorjuseaegse Sassi-Jaani taluga Kullamaa kihelkonnast. See on õppetalu, kus seletatakse lahti taluehituste ehitusviisid, tutvustatakse tarbevara ning ka vana põllundust-karjandust. Teisel pool külatänavat asuvad 19. sajandi lõpust pärit Köstriaseme renditalu Hageri kihelkonnast ning 19.-20. sajandi vahetusest pärinev Nuki saunikuõu Lääne-Nigula kihelkonnast. Muuseumi peatee lõpus seisab uhke Nätsi tuulik Mihkli kihelkonnast.