Ekspositsioon

Eesti Vabaõhumuuseum on kui omamoodi küla, mis asutati linna piirile, kunagise Rocca al Mare suvemõisa alale 22. mail 1957. Siinse väärtusliku Eesti maa-arhitektuuri kollektsiooni moodustavad ligi 80 paarist viimasest aastasajast pärit hoonet.

Nagu Eesti maastikul, nii paiknevad ka muuseumi talud vastavalt omaaegsetele külatüüpidele: Lääne- ja Põhja-Eesti talud ahelküla-laadses reas, saarte talud ümber külaväljaku sumbkülas, Lõuna-Eesti talud hajali siin-seal maastikul. Setu ja peipsivene talud seisavad aga kõrvuti nagu tänavkülades kombeks.

Muuseumi tosina taluõue tähtsaimad hooned on elamud, kunagised kodud. Enamasti seisab õuel aukohal aastasadu eestlastele peavarju pakkunud ainulaadne rehemaja, kuid näha võib ka kaluri ja sauniku väheldasi hooneid ning 1930. aastate moodsamat talumaja.

Ühiskasutuses olnud hooned – kool, kabel, kõrts, pood ja pritsikuur – moodustavad väikese külakeskuse.  Maastikupilti ilmestavad veskid ning võrgumajad.

Loe edasi

Kas teadsid?

  • Muuseumis on praegu ligi 80 eksponaathoonet.
  • Muuseumi vanim eksponaat on Noarootsi kiriku Sutlepa kabel, millel aastaarv 1699, kuid millest on teateid juba 1670.
  • Kõige esimesena toodi 1958 muuseumi Risti kihelkonnast Määra külast pärit püstkoda, praegune Sassi-Jaani talu suveköök.
  • Viimasena avati külastajaile setu talu ja peipsivene maja 2015. aasta mais.